Tänapäeva maailmas on suur hulk ametikohti kolinud arvuti ette, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat, surfame netis või põrnitseme nutitelefoni. Enamik inimesi veedab ekraanide ees vähemalt kuus tundi päevas!
Statistika näitab, et 43% täiskasvanutest töötab ametikohal, mis nõuab kestvat töötamist arvuti või tahvelarvutiga. Sealjuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.
Pole ka ime, sest digiseadmete ekraanides peitub varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.
Mida kujutab endast sinine valgus?
Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. Sinine valgus tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta. On teada, et lühilaineline sinine valgus võib põhjustada erinevaid nägemisprobleeme, sest mõjutab võrkkesta väga tugeva energiaga.
Sinisest valgusest põhjustatud kahjustuse tekkemehhanismidest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju ei ole veel päris selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.
Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?
Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormuse tavapäraste sümptomitega: silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida silmade punetus ning nägemine võib muutuda häguseks. Need on juba tõsisemad ohumärgid, mis võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.
Sinise valguse kahjuliku mõju riskirühma kuuluvad kontoritöötajad, üliõpilased ja õppejõud, eakad, sotsiaalmeedia aktiivsemad kasutajad, arvutimängude harrastajad ja kirglikud telerivaatajad.
Head nõuanded, kuidas säilitada silmade tervis:
– Töötamisel ekraani ees tee regulaarseid pause.
– Kanna kaitseprille või kasuta kaitseekraani.
– Maga piisavalt ja hoolitse, et uni oleks kvaliteetne (pime, vaikne, tuulutatud tuba ning sama uinumise aeg aitavad unekvaliteeti parandada). –
– Joo piisavalt vett.
– Lase oma silmi regulaarselt kontrollida.
