Kuidas tulla toime suveajale üleminekuga?

Facebook
Twitter

Nagu igal kevadel, toimub ka nüüd üleminek suveajale. Mõnede inimeste jaoks kulgeb kellaaja muutmine valutult, kuid paljudele tekitab see mitmeid probleeme. Põhiline on see, et pärast kellakeeramist läheb une ja ärkveloleku rütm sassi: õhtul ei saa uinuda ning hommikul on raske õigel ajal ärgata. Tulemuseks on see, et organism ei puhka korralikult välja ning päevaseid toimetusi häirib väsimus ja unine olek. Füsioloogiliselt ei ole üleminek suve- või talveajale inimorganismile vajalik, sest meie keha kohaneb valgusrežiimiga tänu ööpäevasele bioloogilisele rütmile. Kuidas aga tulla toime kellaaja muutmisega ning tagada igal ööl kvaliteetne ja kosutav uni?

Keera oma sisemist kella!

Selleks, et uue ajaga kohanemine kulgeks sujuvalt ja ei mõjutaks une kvaliteeti, on soovitatav valmistuda vähemalt paar päeva enne kellakeeramist, muutes oma magamamineku ja ärkamise aega. Unearstide sõnul stabiliseerub olukord viie kuni seitsme päevaga, mille jooksul organism kohaneb uue ajaga. Oluline on tähele panna, et korrigeerida tuleks mitte ainult tõusmise, vaid ka magamamineku aega.

Näpunäiteid une-ärkveloleku tsükli kohandamiseks suveajale.

  • Tõuse üles ja mine magama iga päev samal ajal. Järgi seda põhimõtet nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel ja pühadel. Oluline on järgida mitte ainult magamamineku aega, vaid ka ülestõusmise aega!
  • Maga igal ööl vähemalt seitse kuni kaheksa tundi. See on oluline mitte ainult üleminekuperioodil, vaid igal aastaajal.
  • Veeda päevasel ajal võimalikult rohkem aega päikesevalguses, värskes õhus. Mine jalutuskäikudele keset päeva või pärastlõunal – see aitab leevendada väsimust, mis võib tekkida pärast kellaaja muutmist.
  • Ära tarbige kofeiini sisaldavaid jooke vähemalt neli tundi enne magamaminekut.
  • Ära söö raskestiseeditavat ja rasvast toitu ning ära tarbi alkoholi enne magamaminekut.
  • Siis kui päeval tekib väsimus, on soovitatav teha väike uinak. Arstid soovitavad, et need uinakud ei tohiks ületada 20 minutit, vastasel juhul võid sa ärgata uimase peaga ja väsinuna.
  • Õhtuti tuleks eelistada lõõgastavaid kehalisi tegevusi, näiteks joogat. Seevastu kardio- ja jõutreeningud on parem ajastada päeva esimesse poolde või pärastlõunasse.

Hea temperatuur magamiseks.

Liiga kõrge temperatuur raskendab magamist ning jahedus võib und parandada. Öösiti, unetsükli alguses langeb meie kehatemperatuur kahe-kolme kraadi võrra. Liiga kõrge temperatuur magamistoas võib põhjustada suurenenud higistamist ja uinumisraskusi, samas kui liiga madal temperatuur võib põhjustada haigestumist. Vaatlused näitavad, et hea une jaoks parim temperatuur on +16°C kuni +19°C.

Liikumine soodustab kosutavat und.

Päevane kehaline aktiivsus mõjutab olulisel määral meie une kestvust ja kvaliteeti. Selge on ka see, et aastaaegade lõikes on see mõju erinev. Kevade saabumine koos pikemate päevade ja soojemate ilmadega suurendavad meie sotsiaalset aktiivsust. Kevadel ja suvel veedame ka tavaliselt rohkem aega väljas, tegeldes erinevate füüsiliste tegevustega, mis aitavad tagada kvaliteetse une. Mõistlik soovitus on see, et kehaline aktiivsus peab olema piisav sõltumata aastaajast ja ilmastikust. Riietu ilmale vastavalt ja mine õhtusele jalutuskäigule, isegi kui väljas tibutab vihma ja hämardub ning alusta oma päeva hommikuse jalutuskäiguga.

Kellaaja muutumise negatiivset mõju aitab leevendada melatoniin.

Kellaaja muutmisest tingitud unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab uinuda, tagab rahuliku une ja aitab vältida soovimatuid öiseid ärkamisi. Apteekidest võib soetada erinevaid retseptivabu melatoniinipreparaate. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase unisusega enne magamajäämist.

Millist melatoniinipreparaati eelistada?

Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja väga kiire toime. Parima toime annab Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on väga hea, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele veel kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.

Good Sleep spray ja Good Sleep kapslid on hetkel KBM Apteegis sooduspakkumisega -20%.

Magneesiumipuuduse ja stressi nõiaring.

Tänapäevases elukeskkonnas kogeme me kõik aeg-ajalt stressirohkeid olukordi. Enamasti suudab meie organism nendega toime tulla. Teine lugu on siis, kui stress muutub

0
    0
    Sinu ostukorv
    Ostukorv on tühiTagasi poodi