Talve tulek ei too kaasa mitte ainult ilmastiku, vaid ka meie keha sisemise rütmi muutumise. Lühemad ja pimedamad päevad, külm ilm ja mõõdukam elutempo mõjutavad olulisel määral unekvaliteeti: tekivad uinumisraskused ja unehäired. Paljud inimesed tunnevad just talvisel ajal, et uinumine on raskem, uni on rahutum ja ärkamine raske, isegi kui magatud tundide arv on sama. Aga miks see nii on ja mida saab teha une parandamiseks?
Valguse puudus rikub meie keha „sisemise kella“ rütmi
Organismi sisemine rütm ehk bioloogiline kell saab olulist infot just päikesevalgusest. Kui talvel on valget aega vähe ja pimedus võtab võimust, ei saa organism selget signaali, millal on õige aeg ärgata ning millal aeg magama minna. Selle tagajärjel võib uinumine muutuda keerulisemaks, uni muutuda katkendlikuks ja pinnapealseks ning hommikune ärkamine raskemaks.
Melatoniini tootmine organismis muutub
Pimeduse suurenedes toodab keha rohkem unehormoon melatoniini. Esmapilgul kõlab see hea uudisena, kuid liigne melatoniin päevasel ajal võib hoopis segadust tekitada: oleme päeval uimased ja väsinud ning õhtul ei saagi nii kergesti uinuda.
Vähene liikumine = vähem loomulikku väsimust
Suvel oleme tihti aktiivsemad: jalutame, sõidame rattaga, veedame aega õues. Talvel kipume end rohkem tuppa sulgema. Kui keha ei saa piisavalt füüsilist koormust, ei teki õhtuks loomulikku väsimust ning uni ei tule nii kergelt.
Tubane, väheliikuv eluviis ja ekraanid segavad uinumist
Talvel oleme rohkem siseruumides ja veedame tihti aega telefonis, arvutekraani või televiisori ees. Ekraanidest kiirguv sinine valgus pidurdab melatoniini tootmist ja paneb aju arvama, et päev kestab edasi.
Kuidas talviste unehäiretega toime tulla?
Hea uni ei teki iseenesest – seda saab toetada väikeste, aga järjepidevate sammudega. Järgnevad soovitused aitavad tekitada kehale selgemaid signaale õigeaegseks magamajäämiseks.
Naudi võimalikult palju päevavalgust
Väljas värske õhu ja loomuliku valguse käes viibimine annab ajule signaali: “on päev”. Veeda rohkelt aega väljas ja süüta oma eluruumides pimeduse peletamiseks rohkem valgusteid. Piisav päevane valgus aitab õhtul paremini uinuda.
Hoia ärkveloleku ja une režiimi
Mine magama ja ärka võimalusel iga päev ligikaudu samal ajal. Meie sisemine kell armastab rutiini.
Vähenda ekraaniaega enne und
Pane telefon kõrvale ja lõpeta arvutitöö või telekavaatamine vähemalt tund enne magamaminekut. Vaheta sinine valgus rahustava raamatu, rahuliku muusika või sooja taimetee vastu.
Liigu mõõdukalt iga päev
Füüsiline koormus parandab une sügavust ja pikendab rahulikku und. Ka rahulik õhtune jalutuskäik on siinjuures abiks.
Loo magamistuppa und soodustav keskkond
Hämar valgus, jahe tuba ja vaikus aitavad kehal mõista, et aeg on puhata.
Melatoniin – tõhus abi kiireks uinumiseks.
Apteekides on saadaval erinevaid melatoniini sisaldavaid preparaate. Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab kiiremini uinuda, luues sellega eeldused korralikuks väljapuhkamiseks. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ja ei tekita ka sõltuvust.
Kuidas valida sobivaim melatoniinipreparaat?
Apteekrite sõnul on kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Heaks valikuks on Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on tõhus, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.
Nüüd on Eestisse jõudnud ka täiesti uus toode: Good Sleep REM kapslid.
Good Sleep REM on ainulaadne aeglaselt vabanevat melatoniini sisaldav komplekspreparaat, mis põhineb kõige uuematel teadmistel unefüsioloogiast ning aitab saavutada ja säilitada sügava ja kosutava une terveks ööks. Toote koostisse kuuluvad lisaks aeglaselt vabanevale melatoniinile GABA (gamma-aminovõihape), L-trüptofaan, L-teaniin, ashwagandha ekstrakt ja magneesium. Good Sleep REM on parim valik juhtudel, mil esinevad koos nii uinumisraskused, katkendlik uni (öised ärkamised) kui ka liiga varajane ärkamine.
Good Sleep sprei ja kapslid on saadaval apteekides kõikjal Eestis,j a www.kbmtervis.ee.
KKK/lugeja küsib
Kas unehäired võivad mõjutada immuunsüsteemi?
Jah. Pikaajalised unehäired võivad nõrgestada immuunsüsteemi. Une ajal toodab organism aineid, mis aitavad võidelda põletike ja nakkustega. Kui uneaeg on lühike või uni katkendlik, võib suureneda haigestumise risk ning paranemine haigustest võib olla aeglasem.
Kuna tuleks abi otsida, kui on uinumisraskused?
Abi tasub otsida siis, kui uinumisraskused kestavad üle 4 nädala, esinevad mitu korda nädalas ning hakkavad mõjutama igapäevast toimetulekut (kurnatus, keskendumisraskused, meeleolumuutused). Samuti tuleks pöörduda arsti poole, kui unehäiretega kaasneb ärevus, masendus või vajadus pidevalt unerohtusid kasutada.
Kui kaua on soovitatav melatoniini kasutada?
Melatoniin on ohutu kehaomane aine, mis mõõdukal kasutamisel ei tekita sõltuvust. Siiski ei ole hea melatoniini kasutada väga pikka aega (mitu kuud) järjest. Kui uinumisraskused ja unehäired kestavad mitme kuu jooksul, tuleks pöörduda nõuande ja abi saamiseks arsti poole.
