Tänapäevases elukeskkonnas kogeme me kõik aeg-ajalt stressirohkeid olukordi. Enamasti suudab meie organism nendega toime tulla. Teine lugu on siis, kui stress muutub krooniliseks. Pikka aega kestev stress mõjutab tugevasti nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustades väsimust, ärevust, unehäireid ja organismi kaitsevõime nõrgenemist.
Lisaks sellele tühjendab pikaajaline stress meie keha oluliste vitamiinide ja mineraalainete varud. Kõigist mineraalainetest on magneesium kõige enam stressist mõjutatud. Mitmed uuringud on tõestanud, et stressist ja pingest tekkinud ärevus võib tekitada organismis magneesiumi puudujäägi. Teisalt võib magneesiumipuudus suurendada keha vastuvõtlikkust stressile. Selle tulemusena tekib magneesiumipuuduse ja stressi nõiaring:
Miks on magneesium stressiga toimetulekuks oluline?
Magneesiumi roll stressi leevendamisel on seotud mitmete biokeemiliste protsessidega kehas. Kuigi detailne mehhanism on keeruline, saab välja tuua põhilised viisid, kuidas magneesium aitab stressi vastu võidelda:
- Närvisüsteemi tasakaalustamine. Magneesium tasakaalustab närvisüsteemi, kaitstes närvirakke ülemäärase erutuse eest ning aidates stressiga paremini toime tulla.
- Virgatsainete tasakaalu säilitamine. Magneesium on seotud mitmete närviülekannetes toimivate virgatsainete, sealhulgas gamma-aminovõihappe (GABA) tasakaalu säilitamisega. GABA aitab vähendada närvirakkude erutust, avaldades seeläbi pingeid alandavat toimet.
- Stressi mõju leevendamine lihastes. Magneesium on seotud lihaste lõdvestumisega. Stressi ajal võivad lihastes tekkida pinged, põhjustades ebamugavust ja valulikkust. Magneesium aitab lihaseid lõdvestada, vähendades seeläbi füüsilist stressi.
- Energiatootmise toetamine. Magneesium osaleb rakkude energiaga varustamises. Piisav energiatootmine aitab kehal stressiga paremini toime tulla ja väsimusest üle saada.
- Hormonaalse tasakaalu säilitamine. Magneesium reguleerib hormoonide, sealhulgas ka stressihormoon kortisooli taset organismis. Tasakaalustatud hormoonitasemed aitavad vähendada stressi kahjulikku mõju organismile.
Kuidas teha õige valik magneesiumpreparaatide seas?
Selleks, et magneesium aitaks stressiga toime tulla ja saaks närvisüsteemi talitlust positiivselt mõjutada, peab ta olema hästi omastatav. Vanema põlvkonna magneesiumipreparaadid, mis sisaldavad magneesiumoksiidi või teisi “tavalisi” magneesiumi vorme, on piiratud imendumise ja omastatavusega ning ei suuda reaalselt närvisüsteemi talitlust toetada ega stressi vastu võidelda.
Uue põlvkonna magneesium on Magnefol, mis sisaldab magneesiumdiglütsinaati ja foolhapet. Magneesiumdiglütsinaat on magneesiumi ja aminohappe glütsiini kompleks, mis eristub väga hea imendumise ja kõrge omastatavusega. Magneesiumdiglütsinaadi eeliseks varasemate magneesiumi vormide ees on ka see, et ta jõuab piisaval hulgal närvi- ja ajurakkudesse. See on efektiivse stressi leevandava toime eelduseks. Oma panuse annab ka aminohape glütsiin, mis aitab korrastada und ning loob tingimused täielikuks väljapuhkamiseks. Kuna glütsiin on seotud lihaste lõõgastamisega, aitab ta vähendada öiseid lihaspingeid ja vältida krampide teket, luues paremad tingimused lõõgastumiseks.
Lisaks võib „vana kooli“ magneesiumi tarbimine paljudel inimestel põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust. Magneesiumdiglütsinaat on seevastu hästi talutav ega põhjusta seedeprobleeme. Kõige ohutuma magneesiumivormina on diglütsinaat, eriti koos foolhappega ka parimaks valikuks raseduse ajal.
