Enamusele meist ei ole võõrad stress ja närvipinge. Suur töökoormus, konfliktsituatsioonid ja muretsemine panevad meie närvisüsteemi tugeva koormuse alla. Selle tulemusena hakkavad kurnatud närvid streikima: tekib närvilisus, ärevus ja ärrituvus. Lõpuks võtab võimust masendusmeeleolu ja väsimus ning võivad alata tõsised tervisehäired.
Närvilisuse ja stressi korral on vaja samaaegselt tegutseda kahes suunas. Esiteks, võtta maha pinged ja rahuneda. Teiseks tuleb teha kõik selleks, et oma närvisüsteemi turgutada ja tugevdada. Järgnevalt on toodud mõned soovitused pingete maandamiseks ning ärevuse ja stressi võitmiseks.
Füüsiline koormus. Regulaarne kehaline tegevus, eriti värskes õhus, on lihtne ja kättesaadav vahend pingete maandamiseks ja närvilisusest jagu saamiseks. Jalutuskäigud, matkamine või suusatamine annavad füüsilist koormust, toovad vaheldust ning annavad positiivse laengu.
Sügav hingamine ja lõdvestustehnikad. Teadlikult oma hingamise aeglustamine ja lihaste lõdvestamine aitab rahuneda ja taastada selge mõtlemise. Vaimsetest pingetest aitavad üle saada ka mediteerimine, joogaharjutused ja spaaprotseduurid.
Päevikupidamine korrastab mõtlemist ning aitab kontsentreeruda positiivsetele asjadele. See omakorda aitab saada üle muremõtetest ja närvilisusest ning võita stressi.
Vähem kofeiini. Kofeiin on küll teada ja tuntud erguti ning väsimuse peletaja, kuid samas võib ta organismi üles piitsutades tekitada ärevust ja närvilisust. Kindlasti on õige kohvi vältida õhtusel ajal enne magamaminekut. Üldine soovitus: piirata kohvikoguseid, asendada kohv rohelise teega.
Rohkem uneaega. Unepuudus ja väljapuhkamatus on üks olulisemaid närvilisust ja stressi vallandavaid „päästikuid“. Piisav uneaeg on vähemalt 7-8 tundi. Närvilisuse võitmiseks on oluline ka une kvaliteet. Parema une huvides tuleks püüda uinuda iga päev enam-vähem samal ajal ning leida enne magamaminekut aega rahulikuks lõõgastumiseks.
Muusika kuulamine ja lugemine. Kui sa oled stressiseisundis, on üheks parimaks lõõgastumismeetodiks meeldiva muusika kuulamine. Rahustav muusika mõjub positiivselt nii ajule kui kogu organismile, alandades stressihormoonide taset ja vererõhku.
Pingete maandamiseks oleks vaja rutiinsetest tegevustest eemalduda ja oma kujutlusvõimele tööd anda. Parimaks abimeheks on siin hea raamatu või haarava filmi nautimine.
Õige toitumine aitab stressi seljatada ja närvisüsteemi tugevdada. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on toidul närvisüsteemile väga suur mõju.
Närvisüsteemi turgutavad toiduained:
– Rohelised köögiviljad, mis sisaldavad rohkelt folaate:lehtsalat, spinat, brokkoli, kapsas, kaunviljad, roheline sibul.
– Merekalad, milles on palju närvisüsteemile vajalikke oomega-3 rasvhappeid.
– Proteiinirikkad toiduained, milles sisaldub närvisüsteemile hädavajalik aminohape trüptofaan – erinevad seemned, kalkuni- ja lambaliha, mõned juustusordid (cheddar, mozzarella) ja sojatooted.
– Tume šokolaad, mis suurendab organismis virgatsaine anandamiidi taset. Sees tekitab rahu- ja heaolutunde ning aitab lõõgastuda. Anandamiidi, mida kutsutakse ka kehaomaseks antidepressandiks, aitavad suuremal hulgal sünteesida ka mitmed aedviljad: õunad, tomatid, viinamarjad, kartulid ja sibulad.
Tõhus looduslik vahend närvisüsteemile – Nervostrong
Stressist ja närvipingest jagu saamiseks on võimalik saada abi apteegist. Eelistada tuleks looduslikke vahendeid, mille kasutamine on ohutu ja mis ei tekita sõltuvust. Parim stressivastane ja närvipingeid leevendav vahend peaks olema selline, mis ühelt poolt toimib rahustavalt ning teisalt tugevdab närvisüsteemi. Selliseks tooteks on Nervostrong, mis sisaldab tervet komplekti närvisüsteemi toetavaid ja rahustavalt mõjuvaid bioaktiivseid aineid: trüptofaani, B-rühma vitamiine ning palderjani, melissi, humala, viirpuu, naistepuna ja kannatuslille ekstrakte.
