Hall ja kõle ilm, vastikud uudised, lõputu kevadeootus. Kui siis veel ka olmemured sisse sõidavad ja töökoormus üle pea kasvab, muutudki närviliseks, ärevaks ja kergelt ärrituvaks. Pinge rikub une ning doominoefektina hakkavad sinu tujutuse ja negatiivsuse tõttu süütult kannatama lähedased, pereliikmed ja kolleegid.
Stressi ja närvilisuse korral on vaja samaaegselt tegutseda kahes suunas: esiteks – võtta maha pinged ja rahuneda, ning teiseks – teha kõik selleks, et oma närvisüsteemi turgutada ja tugevdada. Allpool on mõned nõuanded, kuidas pingele vastu seista ning ärevusest ja närvilisusest vabaneda.
Tee seda, mis sulle meeldib. Heaks abimeheks stressi vastu on lemmiktegevused ja harrastused, mida sa naudid. Kui sulle meeldib kinos käia, siis tee seda. Kui sa naudid head muusikat, siis osta endale ja oma heale kaaslasele kontserdipiletid. Meeldiv muusika on rahustav ning mõjub positiivselt nii ajule kui kogu organismile, alandades stressihormoonide taset. Pingete maandamiseks tuleb oma rutiinsetest tegevustest eemalduda ning kujutlusvõimele tööd anda. Siin on abiks hea raamatu lugemine või kunstinäituse külastamine. Kindlaks abivahendiks on ka suhtlemine lähedaste ja sõpradega – parim viis pingete maandamiseks ja vaimse tasakaalu säilitamiseks.
Tegutse värskes õhus. Lihtsaks ja igaühele kättesaadavaks pingete maandamise vahendiks om regulaarne kehaline tegevus, eriti värskes õhus. Jalutuskäigud, sörkimine või matkamine annavad füüsilist koormust, toovad vaheldust ning annavad positiivse laengu. Piisav füüsiline koormus tagab ka parema une.
Rohkem uneaega. Unepuudus on üks olulisemaid närvilisust ja stressi vallandavaid „päästikuid“. Piisav uneaeg on vähemalt 7-8 tundi. Närvilisuse võitmiseks on oluline ka une kvaliteet. Parema une huvides tuleks püüda uinuda iga päev enam-vähem samal ajal ning leida enne magamaminekut aega rahulikuks lõõgastumiseks.
Toida oma närvisüsteemi. Toidul on närvisüsteemile äärmiselt suur mõju. Heaks valikuks on rohelised köögiviljad, mis sisaldavad rohkelt foolhapet: lehtsalat, kapsas, spinat, brokkoli, kaunviljad, roheline sibul. Abiks on merekalad, milles on palju närvisüsteemile vajalikke oomega-3 rasvhappeid.
Närvisüsteemi toetavad ka proteiinirikkad toiduained, mis sisaldavat trüptofaani – erinevad seemned, kalkuni- ja lambaliha, mõned juustusordid (cheddar, mozzarella) ja sojatooted.
Tume šokolaad tõstab organismis selliste virgatsainete taset, mis tekitavad rahu- ja heaolutunde ning aitavad lõõgastuda. Neid virgatsaineid, mida nimetatakse ka kehaomasteks antidepressandiks, aitavad sünteesida ka mitmed aedviljad: õunad, tomatid, viinamarjad, kartulid ja sibulad.
Tõhus looduslik vahend närvisüsteemile – Nervostrong.
Stressist ja närvipingest jagu saamiseks on võimalik saada abi apteegist. Eelistada tuleks looduslikke vahendeid, mille kasutamine on ohutu ja mis ei tekita sõltuvust. Parim stressivastane ja närvipingeid leevendav vahend peaks olema selline, mis ühelt poolt toimib rahustavalt ning teisalt tugevdab närvisüsteemi. Selliseks tooteks on Nervostrong, mis sisaldab tervet komplekti närvisüsteemi toetavaid ja rahustavalt mõjuvaid bioaktiivseid aineid: trüptofaani, B-rühma vitamiine ning palderjani, melissi, humala, viirpuu, naistepuna ja kannatuslille ekstrakte.
Nervostrongi koostisosad toetavad närvisüsteemi normaalset toimimist ning samal ajal tugevdavad närve. Nervostrong normaliseerib aju biokeemilisi protsesse ning häälestab meeleolu positiivseks. Selle tulemusel on õhtul kergem uinuda ning päevasel ajal lihtsam stressi ja pingega toime tulla.
Nüüd on apteekides saadaval ka uus Nervostrong Intensive, mis on mõeldud täienduseks populaarsele Nervostrongile. Nervostrong Intensive on võrreldes ‘tavalise’ Nervostrongiga tunduvalt kontsentreeritum ning märksa tugevama rahustava ja pingeid leevendava toimega. Nervostong Intensive soovitatakse kasutada äärmiselt pingelistel ja stressirohketel aegadel, mil “närvid on täitsa püsti”.
