Eesti proviisorite teaduspõhine lähenemine soolestiku mikrobioomile pakub toetust seedeprobleemide korral

Inimese seedetraktis elab ligikaudu kuni 100 triljonit mikroorganismi, seda on 10 korda rohkem kui inimese enda keharakke. Mikroorganismide kooslus inimese soolestikus moodustab ühtse terviku ehk mikrobioomi. Viimasel kümnendil on teadusuuringud mikrobioloogia valdkonnas veelgi selgemalt tõestanud, et organismi mikrobioomi roll mõjutab olulisel määral inimese üldist terviseseisundit, normaalset seedimist ja immuunsüsteemi reguleerimismehhanisme (Thursby jt, 2017).

Soolestiku düsbioos ehk häirunud mikrobioomi tasakaal on seisund, kus kasulike ja kahjulike bakterite omavaheline tasakaal on soolestikus muutunud. Sageli avaldub see seedehäirete, puhituse ja gaaside, aga ka kõhulahtisuse või kõhukinnisuse näol. Soolestiku düsbioosi võivad põhjustada erinevad viirused, aga ka patogeensete bakterite toodetud toksiinid toidumürgituse korral. Soolestiku düsbioos esineb ka kroonilise kuluga soole ärritussündroomi (ingl IBS-irritable bowel syndrome) korral (Das jt, 2022).

Biokile roll normaalse seedimise ja mikrobioomi taastamisel

Inimese seedetraktis elavad bakterirakud ümbritsevad ennast biokilega (ingl biofilm), mis on loomuliku mikrobioomi ja selle püsimajäämiseks hädavajalik. Biokile on justkui bioloogiline kile, mida mikroorganismid toodavad, et kaitsta ennast ja sooleseina. Biokile bakterirakud moodustavad ühtse ja koordineeritud koosluse, mis võimaldab soolebakteritel kinnituda soolestiku limaskestale, moodustades kaitsva barjääri sooleseinal (Gao jt, 2022).

Biokile eesmärk on kaitsta sooleseina kahjulike viiruste, bakterite ja nende poolt toodetud toksiinide aga ka erinevate põletikuprotsesside eest. Kui biokile kiht nõrgeneb, häirub normaalne sooletöö ja seedimine, aga ka immuunsüsteemi regulatsioon (Gao jt, 2022).

Viimaste aastate arengud mikrobioloogia valdkonnas

Biokile ja selle tähtsus on saanud viimaste aastate mikrobioloogia teadustöödes ja kliinilistes uuringutes palju tähelepanu. Uuematest uuringutest selgub, et normaalse soolefunktsiooni ja seedimise korrastamiseks on oluline taastada sooleseina kaitsev biokile (Gao jt, 2022).

Seedimise toetamiseks on laialdaselt kasutatud probiootikume. Probiootikumid on elusad kasulikud bakterid, mis aitavad säilitada või taastada soolestiku mikrobioomi ning toetavad normaalset seedimist (Das jt, 2022).

Klassikalised probiootikumid on olnud kättesaadavad juba üle paarikümne aasta, kuid viimaste aastate mikrobioloogia valdkonna teadustöödest selgub, et klassikalistel probiootikumidel esineb olulisi puudujääke (Gao jt, 2022).

Klassikalised probiootikumid sisaldavad üksikult paiknevaid bakterirakke, see tähendab, et bakterirakud ei ole moodustunud biokilet. Sellised bakterirakud on väheefektiivsed inimese organismis, kus kogu mikrobioom on biokile vormis. Klassikaliselt probiootikumidel puudub võime kinnituda sooleseinale ja bakterirakud ei ole organismis elujõulised. Sellest tulenevalt on ka klassikaliste probiootikumide seedimist toetav mõju oluliselt nõrgem (Salas-Jara jt, 2016).

Kuidas toetavad biokile-probiootikumid kiiremat seedimise taastumist?

Klassikalised probiootikumid on koosnevad üksikutest bakterirakkudest, mille tootmisprotsess on oluliselt lihtsam kui biokiles bakterirakkude tootmine. Klassikaliste probiootikumide tootmistehnoloogia on laialdaselt kättesaadavam ja oluliselt odavam, kuid seedimist toetav mõju ei õigusta tänapäeval enam klassikaliste probiootikumide kasutamist.

Eesti proviisorite teaduspõhine lähenemine uue põlvkonna probiootikumi loomisel

Lähtudes seedesüsteemi füsioloogiast ja biokile rollist soolestiku mikrobioomis, töötasid Eesti proviisorid välja uue põlvkonna biokile-probiootikumi Biroxia. Teaduspõhise Biroxia terviklik lähenemine mikrofloora tasakaalule toetab normaalset seedimist ja pakub leevendust seedeprobleemide korral.   

Biroxia on saadaval apteekides üle Eesti ja www.kbmtervis.ee.

Thursby E, Juge N. 2017. Introduction to the human gut microbiota. Biochemical Journal. DOI: 10.1042/BCJ20160510

Salas-Jara MJ, Ilabaca A, Vega M, García A. 2016. Biofilm forming Lactobacillus: New challenges for the development of probiotics. Microorganisms. DOI: 10.3390/microorganisms4030035

Gao J, Li Y, Zhang Y, Chen X, Yu Z, Chen S, et al. 2022. Biofilm-based delivery approaches and specific enrichment strategies of probiotics in the human gut. Gut Microbes. DOI: 10.1080/19490976.2022.2126274

Grossova M, Rysavka P, Marova I. 2017. Probiotic biofilm on carrier surface: A novel promising application for food industry. Acta Alimentaria. DOI: 10.1556/066.2017.46.4.6